Rehvidest: nõuanded, piirangud

NÕUANDED

– Esimese saja kilomeetri läbimise järel peale rehvivahetust pingutage üle rattamutrid
– Kontrollige regulaarselt rehvirõhku. Õige rehvirõhu leiate autoga kaasas olnud juhendist, sageli ka kütusepaagi korgilt, juhiukselt või armatuurlaeka kaanelt. Rõhku kontrollitakse alati ”külmal” rehvil
– Vähemkulunud mustriga rehvid paigutage alati tahateljele
– Rehvi ebanormaalne kulumine viitab vigadele auto veermikus

SUVEREHVID

– Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini
– Suverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid vesilius on veel turvaline sõita rehviga, mille jääksügavus on vähemalt 4,0 millimeetrit
– Suverehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt 3 millimeetrini 20000- 40000 km läbimisel
– Uued suverehvid on kasulikum sisse sõita ja alla panna juba sügisel, sellega pikeneb rehvi läbisõit, kuna märtsis- aprillis kuluvad sissesõitmata rehvid viis korda kiiremini.
– Pehmem rehvisegu haakub tunduvalt paremini sõiduteega.

TALVEREHVID

– Naastrehve võib sõidukil kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. (2015 aastal pikendatud kuni 30.04.2015)
– Talverehvidega on kohustuslik sõita 1. detsembrist 1. märtsini
– Talverehve peavad kasutama ka haagised, mille registrimass on üle 0.75 tonni, kuid ei ületa 3.5 tonni
– Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit
– Talverehvi tähistus rehviküljel on kas “M+S”, “MS”, “M.S” või “M&S”
– Vastavalt rehvitootjate poolt kehtestatud standarditele loetakse talverehviks rehv, millel on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel
– Uued naastrehvid vajavad “sisse sõitu” – naastude korralikuks fikseerumiseks vältige esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi
– Rehvi kokkupuutepind teega on ainult nelja kämbla laiune
– Ohuolukordades on kallima hinnaklassi lamellrehvi sõiduomadused paremad, kui odava hinnaklassi naastrehvide omad
– Üldjuhul Saksamaalt ostetud lamellrehvid Eesti oludesse ei sobi.

TALVEREHVIDE KASUTAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK M1 JA N1 (O2) KATAEKOORJA SÕIDUKITEL SIIS, KUI :

– Sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse.
– Teises riigis registreeritud sõidukil.
– Paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt.
– Autode ja haasgiste valmimisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel.
– Autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis

Soome tehnikaajakirja “Tekniikan Maailman” vesiliu testi tulemused (TM 15/2005)

Suverehvid	Mustri-sügavus	Vesiliug sirgel	Vesiliug kurvis	Pidurdusteekond standardrehv	Pidurdusteekond lai rehv
Uus rehv	8 mm	83 km/h	96 km/h	29,3 m	28,3 m
Kulunud rehv	4 mm	67 km/h	82 km/h	30,6 m	30,0 m
Lõpuni sõidetud rehv	1,6 mm	56 km/h	67 km/h	36,8 m	38,8 m

Pidurdusteekonna kiirused mõõdeti 7-9 mm paksuse veekihi peal